Huvitegevuses osalemise olulisus laste ja täiskasvanute vaimsele tervisele

Nüüdseks juba poolteist aastat kestnud pandeemiatingimused on muutnud jäädavalt meie maailma, muu hulgas ka seda, kuidas töötame, õpime, sõpradega suhtleme või veedame oma vaba aega.

Hüppeliselt on suurenenud nii laste kui täiskasvanute jaoks aeg, mis veedetakse ekraanide taga. Virtuaaltunnid koolis, koosolekud videokõne vahendusel, e-kirjade ja teadete lõputu vool on aheldanud nii lapsi kui täiskasvanuid tehnikaseadmete külge. Kui sinna juurde lisada ka puhkehetked, mil vaadatakse filme, suheldakse sõpradega või surfatakse niisama internetis, muutub päevas ekraanide taga veedetud tundide arv kolossaalseks.

Uuringud, mis käsitlevad pandeemia, ekraaniaja ja füüsilisuse aktiivsuse seoseid, toovadki välja muret tekitava tendentsi: füüsiline aktiivsus on drastiliseltlangenud, ekraanide taga veedetud aeg suurenenud ning see on omakorda kaasa toonud mitmete psühholoogiliste ja vaimsete probleemide kasvu. Väiksem aktiivsus tähendab madalamat heaolutunnet ning see mõjutab inimese vaimset tervist: ollakse vastuvõtlikumad haigustele ning negatiivsetele mõtetele ja tunnetele. Inimesed ei märkagi seda, kuidas pidev ekraaniaeg neid ängistab ning endasse kapselduma sunnib, kuidas neis süveneb ja kasvab rahulolematus kõige ja kõigiga.

Huvitegevus aitab stressiga paremini toime tulla

Sarnaste huvidega inimestega päriselt suhtlemine ja millegi koos tegemine on see, mis pakub parimat võimalikku alternatiivi ekraanide taha kadumise vastu. Koolides on lastele erinevad loovained, kus nad tegutsevad koos ja saavad midagi päriselt teha, kuid tihtipeale on neid tunde tunniplaanis liiga vähe või on valik piiratud. Seda lünka võimaldab täita spordiring või huvikool, kus meeldiva alaga tegeledes toredalt aega veeta, omandades seejuures vajalikke oskusi kogu eluks. Küll aga mõeldakse oluliselt vähem sellele, et sama tähtis on see ka täiskasvanute jaoks, kelle igapäevaellu ei pruugi sellised asjad muidu kuuluda. Samas ei tasu unustada, et  olenemata vanusest on ekraanide taha kadumise mõjud sarnased: suureneb üksildustunne, samas kui sotsiaalselt aktiivsed inimesed tulevad stressiga paremini toime ning kogevad kogukonna- ja ühtekuuluvustunnet, mis inimese heaolutunnet väga oluliselt mõjutab.

Rutiinist väljatulek ja hetke võtmine, et tegeleda millegi tõeliselt innustavaga, aitab keerulisi aegu üle elada, aga on ka investeering iseendasse. Meeldivate tegevustega tegelemine leevendab stressi ja ärevust ning juba üks kord nädalas huvitegevuse jaoks tähendab stressi vähenemist kolmandiku võrra. Pole ka ime: see paneb end paremini tundma, suurendab enesekindlust ja tõstab enesehinnangut. Ühtlasi on see suurepärane viis leida sõpru, laiendada silmaringi ja saada lihtsalt uusi kogemusi, sest pakub vaheldust igapäevaelule ning võimaldab kiirest elutempost aeg maha võtta. Juba üks kord nädalas on piisav, sest saadav positiivne energia on pikema mõjuga.

Leia endale sobiv trenn või huvitegevus

Seega ei ole õnneks vaja teha muud kui leida trenn või huvitegevus, mis paneb liikuma, tekitab teistsuguseid emotsioone, avardab mõttemaailma ning sunnib olema loov. Eriti ideaalne, kui seda saab teha veel mõne hea sõbraga koos, kellega üksteist motiveerida ja miks mitte sõbralikku võistlustki pidada! See, kui on iga nädal midagi, mida oodata, teeb keha ja vaimuga imesid.

Seepärast kutsubki huvikool HuviTERA kõiki lapsi, aga ka täiskasvanuid enda tegevustest osa võtma, sest sel aastal pakub HuviTERA esmakordselt koolitusi ja kursusi ka täiskasvanutele! Programmidega tehakse jooksvalt algust ning nimekiri täieneb pidevalt. Lastele pakutavate huviringide valik on jätkuvalt väga mitmekesine: kunst, sport, kokandus, muusika, tehnika, teadus, loovliikumine, mustkunst, näitlemine ja palju muud. Õppeaasta küll käib, kuid mitmetes ringides on vabu kohti ja kõik huvilised on oodatud liituma!

Uuri rohkem www.huvitera.ee!

Kas teadsid, et spordiringid annavad lastele rohkemat kui lihtsalt võimalust liikuda?