ÜLDOSA

Õppekava koostamisel on lähtutud huviharidusstandardist, huvikooli seadusest, huvikooli põhimäärusest ja huvikooli arengukavast. Õppekava läbimise prioriteediks on õpilase vajadustest ja huvidest lähtumine.

HUVIHARIDUSE ALUSVÄÄRTUSED

Huvikooli missiooniks on aidata kaasa nutika, tegutsemisjulge, loova ja ennastjuhtiva isiksuse kasvamisele, kes hoolib iseendast, teistest ja ümbritsevast keskkonnast, on avatud, oskab ja julgeb mõelda ning öelda, teha ja vastutada.

Huvikooli ülesandeks on laste ja noorte loomevõimete arendamine, erinevate võimaluste pakkumine vaba aja mitmekülgseks sisustamiseks ning täiendavate teadmiste omandamiseks.

ÕPPE-EESMÄRGID

Huvikooli tegevuse eesmärgiks on luua lastele ja noortele võimalused isiksuse mitmekülgseks arenguks ja toetada nende kujunemist hästi toimetulevateks ühiskonnaliikmeteks. 

Huviharidus:

1) põhineb õpilase osalusel ja vabal tahtel;
2) põhineb huvialade ja õpilaste võrdsel kohtlemisel;
3) arvestab ja toetab õpilase eripära, arengut, iseseisvust, omaalgatust, aktiivsust;
4) pakub eduelamusi ja tunnustust;
5) pakub huvialaga tegelemise ja selle tunnetamise rõõmu;
6) arendab sotsiaalseid oskusi;
7) on avatud, salliv, positiivne ja julgustav.

ÕPIVÄLJUNDID

Huvihariduse ülesandeks on õpilase loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, et aidata kujuneda isiksusel, kes:

• oskab ennast juhtida,
• on motiveeritud, aktiivne ja avatud õppija,
• tunneb huvi, mõtleb ning teeb kaasa,
• on julge ja empaatiline.

PÄDEVUSED

Pädevused  kujunevad õppeprotsessis, aga ka tunni- ja koolivälises tegevuses. Pädevused on õppekavas esitatud viie rühmana: õpipädevus, tegevuspädevus, väärtuspädevus, enesemääratluspädevus, ainepädevus.

Pädevused on kõikidel õppijatel mingil tasemel olemas ning nende jälgimine ja suunamine on tulemuslikum õpetajate ja kooli-kodu koostöös. Õpetaja on selles koostöös suunaja, kes planeerib õppe- ja kasvatustöö põhisuunad, kaasates õpilase enda aktiivsust.

Õppekava taotleb õpilasel järgmiste üldpädevuste kujunemist: 

• õpipädevus – suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida oma õpitegevust: end õppimisele häälestada, motiveerida, otsida vajalikku teavet, omada ülevaadet oma teadmistest, suhestada oma teadmine teiste inimeste looduga ja luua uus teadmine, seirata ja hinnata oma mõtte- ja õpitegevust; 
• tegevuspädevus – suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi; oskus teha koostööd; 
• väärtuspädevus – suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga, loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt; 
• enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena. 
• ainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. 

Konkreetsed pädevused sätestatakse huviala ainekavas.

ÕPILASKOND JA ÕPETAJAD

Õpilaskond moodustub lastest ja noortest, kes valivad huviala vastavalt oma soovidele, huvidele ja võimetele. Huvikoolis osalemise täpsemad tingimused on fikseeritud  huvikooli põhimääruses. 

Huvikooli õpetaja omab huviala spetsiifikale vastavat ettevalmistust, on õpitegevuse kavandaja ja looja ning õppimise innustaja.

Õpetaja juhindub õppe- ja kasvatustöö planeerimisel oma huvikooli eesmärkidest.

Õpetaja ülesandeks on:

• tagada õpilasele sõbralik ja turvaline õpikeskkond;
• jõuda töös iga üksiku õpilaseni, arvestades, et õppekoormus oleks ea- ja jõukohane;
• hoolitseda tervete ja tasakaalustatud meelteelamuste eest;
• suunata õpilast nägema ja hoidma enda ümber head ja ilusat, 
• anda õpilasele teadmisi kodust, kodulinnast, kodumaast ja kogu maailmast,
• kasutada nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid;
• õpetada  ja kasvatada käsikäes.

ÕPPETÖÖ KORRALDUS JA ÕPIKESKKOND

Õppetöö peamiseks vormiks on õppetund, mis kestab lasteaiaringide puhul 30 minutit ja koolilaste puhul 45, 60 või 90 minutit. Sõltuvalt ainest ja õpilase vanuseastmest kasutatakse õppetöö korraldamisel mitmeid erinevaid vorme (õppetund, mäng, konkurss, näitus, võistlus, lahtine tund, töötuba, projekt, ekskursioon, õppekäik, laager jm). Õppetöö võib sisaldada iseseisvat tööd, õpet võib korraldada ka väljaspool huvikooli ruume (sealhulgas õues, looduses, muuseumis, arhiivis, keskkonnahariduskeskuses, ettevõttes, asutuses jne) ning virtuaalses õppekeskkonnas.

Õppeaasta kestab 30 nädalat, paralleelselt üldhariduskooli õppeaastaga. Õppetööd üldjuhul ei toimu koolivaheaegadel. Tavapärane õppetöö toimub argipäeviti pärast üldhariduskooli tunde või kokkuleppel õpilastega muudel aegadel. 

Huvikool võib teha koostööd üld- ja kutsehariduskoolidega. 

Õpilaste jagunemine kooliastmetesse ei sõltu reeglina nende vanusest, vaid personaalsest valmisolekust ja võimetest osaleda antud kooliastme tegevuses. Täpsem maht kehtestatakse huviala ainekavas. 

Huvikoolis eristatakse üldiselt kolme kooliastet: 

• Algaste (eelduste ja aluste loomine põhiõppele, koostööoskuste harjutamine, laste eelduste väljaselgitamine) 
• Põhiaste (loomevõimete kavakindel arendamine; koostööoskuste süvendamine; laste suunamine iseseisvale tegutsemisele ja otsimisele)
• Vanem aste (huvialal meisterlikkuse arendamine; iseseisvate tegutsemisoskuste kujundamine)

Sõltuvalt  tegevuse eripärast võivad kooliastmed veel omakorda jaguneda.

Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õpikeskkond toetab huvihariduse eesmärkide täitmist õpilase arenemisel iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks ning  kannab huvihariduse alusväärtusi, oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel: 

• osaleb kogu koolipere;
• luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
• koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
• jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
• märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste saavutusi; 
• välditakse vägivalda ja kiusamist;
• ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
• luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
• luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
• luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
• korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
• korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

Füüsilist keskkonda kujundades jälgib huvikool, et:

• kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ja õppevahendid vastavad huvikooli eesmärkide täitmisele;
• kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
• ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
• kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja –vahendeid.

Tunnid toimuvad kaasaegsetes ja avatud ruumides, mis võimaldavad ka huviringide vahelist lõimingut.

KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA 

Huvikooli õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

Õpetaja teavitab lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest, loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.

HINDAMINE JA HUVIKOOLI LÕPETAMINE

Hindamise eesmärgiks on õpilasele tagasiside andmine õppimisprotsessis, et suunata ja toetada õpilase enesehinnangu kujunemist ja motiveerida sihikindlalt õppima. Suuline hinnang antakse protsessi käigus, et kirjeldada õpilase arengut vahetult. Tagasisidet saab õpilane lisaks erinevatel üritustel, konkurssidel, võistlustel osalemisel.

Iga õppeaasta lõpul või kooliastme läbimisel võib anda õpilasele tunnistuse, millel on näidatud läbivõetud ained, ainete mahud ja/või  teemade valdkonnad ning hinded/hinnangud.

HUVIKOOLI ÕPPEKAVA ÜLEVAATAMINE JA MUUTMINE

Huvikooli õppekava analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse kord õppeaasta jooksul.